Hingega Kodu kord
Uue elamu ehitus tähendab uue kogukonna teket. Selleks et kõigil koduomanikel oleks uues kodus hea elada, peaks elanikud järgima ühiselt kokkulepitud reegleid, mis tagavad mugavuse ja kodurahu ning kodu väärtuse kasvu tulevikus.
Kodukorra eesmärk ei ole ümber kirjutada seaduseid ega standardeid, vaid pigem anda majas tihti esilekerkivate küsimuste lahendamiseks lihtsad ja läbiproovitud põhimõtted. Alustuseks on oluline, et kõik uued koduomanikud lepiksid kokku põhilises.
- Kodu ei ole vaid korter, mille omanikud me oleme. Kodu on ka maja ja kinnistu, mille kaasomanikud me oleme. Kui suuremalt vaadata, siis kodu on ka kodutänav ja kodulinn. Suhtume oma kodusse kui peremehed ja omanikud. Sama palume teha oma külalistel.
- Kodus käitume nii, et me oma tegevusega ei häiriks teisi kaasomanikke. Suhtume kõigisse kaasomanikesse ja nende lähedastesse tähelepanelikult, heatahtlikult ja abivalmilt.
Kui eelnevas on kokku lepitud, siis edasine on elementaarne.
Rahu
Kuigi ametlik öörahu on ajavahemikus 23:00-st kuni kella 7:00-ni, siis mõtleme oma naabrite peale ka muul ajal. Hea tava on naabreid müratekitavatest töödest eelnevalt informeerida. Sisustamata korterites kajavad helid valjemini kui muidu. Peale korterite sisustamist tavaliselt ka müraprobleemid hoones vähenevad. Olgu põhjuseks vähem puurimist või tekstiili summutusvõime.
Ohutus ja turvalisus
Majja sisenedes ja väljudes veendume, et uksed meie järel korralikult sulguvad. Kui kaotame võtme või uksekaardi, siis informeerime sellest koheselt haldurit. Kui meiega koos soovib majja siseneda võõras, siis küsime alati, kelle juurde minnakse. Kui lastakse välisukse kella, siis enne välisukse avamist veendume, et tullakse meie juurde.
Grillida võib põhimõtteliselt igal pool. Küll aga tuleb silmas pidada, et vastavalt asukohale oleks valitud õige grillseade , tagatud oleks tuleohutus ning , et tegevus ei häiriks naabreid. Näiteks terrassil tohib kasutada ainult selliseid grillseadmeid, mis ei tarvita tahket kütust. Samuti tuleb jälgida, et tuul ei kannaks fassaadile või lahtistest akendest korteritesse suitsu ja sädemeid. Seetõttu ei sobi akendel ja rõdudel ka suitsetada. Hea tava ei ole ka rõdul tolmust vaipa kloppida või haukuvat koera hoida.
Trepikodades ja koridorides hoiame asju vaid nendes kohtades, mis on selleks ette nähtud. Näiteks võib lapsevankreid hoida selleks ettenähtud kohas trepi all. Liikumisteedel asjade hoidmine kasvatab tuleohtu, segab hädaolukorras evakuatsiooni ja on seetõttu keelatud. Hoiame puhtad ja vabad ka panipaikade koridorid.
Panipaikades hoiame asju, mis ei ole ohtlikud ning ei erita ebameeldivaid lõhnu.
Pikemal äraolekul tagame, et korterisse on avarii korral juurdepääs. Selleks anname haldurile kontaktid, kellega hädajuhtumi korral korterisse pääsuks ühendust võtta.
Korrashoid
Arvestame, et kõik muudatustööd, mis muudavad hoone välimust, selle konstruktsioone või tehnosüsteeme tuleb kooskõlastada kaasomanikega. Mõnikord ka arhitekti või projekteerijaga.
Hoiame oma rõdud ja terrassid puhtana. Rõdule jäetud prügikott meelitab linde ja närilisi ning pole ka kena vaadata.
Akende pesu saab teha ise või tellida see teenus halduse kaudu. Tavaliselt pestakse aknaid paar korda aastas. Ise aknaid pestes tasub jälgida, et oma tegevusega ei määritaks alumise korteri aknaid. Haldur kannab hoolt, et info varem pestud akendest jõuaks aknapesijani.
Garaaži pesu tellitakse teenusepakkujalt. Mõistlik on seda teha 2–3 korda aastas. Parkimiskohtade omanikud tagavad, et pesu ajal on parkla autodest tühi.
Koridoride pesu korraldab haldur koduomanikega kokkulepitud sagedusega. Kehtib põhimõte, mida vähem mustust majja toome, seda väiksemad on koristamiskulud.
Jälgime, et postkastid oleks puhtad. Kes reklaami ei soovi, saab postkastile kleepida Livenist saadud vastava kleepsu.
Suitsetamiseks sobib selleks ettenähtud ja kokkulepitud koht, mitte mänguväljaku serv.
Oma lemmikloomade järel koristame loomulikult ise. Ka siis, kui midagi juhtub….
Kui midagi rikume, siis kanname ise ka parandamisega seotud kulud. Kui midagi on ise katki läinud, siis katame kulud sarnaselt muude halduskuludega.
Ühisalad ja kogukonnaruumid
Ühisalad on kõigi majaelanike kasutada. Hoiame neid hästi ja käitume heaperemehelikult. Jälgime, et ühisaladel ei liigtarbitaks alkoholi ning palume seda jälgida ka oma külalistel.
Haljastuse hoolduse saab tellida läbi haldusfirma või jagada tegevused koduomanikest entusiastide vahel. Näiteks mõnele kohe meeldib õunapuid lõigata ning mõnele teisele õunu süüa.
Kui Liveni poolt on kodu juurde kavandatud kogukonnaaed ja peenrakastid, siis nende jagamine võiks toimuda huviliste korterite vahel võrdselt.
Energia
Suhtume energiasse säästlikult. Sest ühe akna kaudu väljunud soojuse maksavad kinni kogu maja elanikud.
Kulud
Kanname hoolt, et oma maksed tähtaegselt tasuda. Vastasel juhul maksavad meie kulud kinni meie naabrid ning meie peame lisaks võlale kinni maksma ka intressid.
Hoones tekkivad kulud jagatakse korterite vahel proportsionaalselt vastavalt nende pindalale ja olenemata selles, kui palju inimesi korteris tegelikult elab. Selliselt jagatakse korrashoid, soojus, haldus, tehnohooldus, üldelekter, raamatupidamine, prügivedu, kindlustus jne. Mõõdetavad kulud jagatakse vastavalt mõõdikutele. Kõik mõõdikud on kaugloetavad ning igakuiselt näite haldurile esitada ei ole vaja.
Kui tegu on uue majaga, on tuleviku tarbeks mõistlik hakata kohe koguma reservfondi, mida saab majaelanike nõusolekul kasutada ootamatute väljaminekute tarbeks.
Parkla ja panipaikade ruumidega seotud kulud jagatakse parkimiskohtade ja panipaikade ruumide omanike vahel vastavalt kohtade ja ruumide arvule. Juhul kui parklat kasutavad ka ülejäänud koduomanikud (näiteks rattaparklasse või kogukonnaruumi pääsemiseks), siis jagatakse väike osa kuludest ka nendele. Parkla ja panipaikade elekter on eraldi mõõdetav. Väliparkla lumekoristuse korralduse lepivad nende parkimiskohtade omanikud kokku eraldi. Soovi korral võib seda tööd teha ise või tellida teenusepakkujalt.
Parkimine
Pargime oma auto nii, et ka naabritel oleks hea ja mugav parkida. Mõistame, et parkimiskohal ei pea auto uksed täies ulatuses avanema.
Külalistele või operatiivsõidukitele ette nähtud parkimiskohtadele me oma sõidukeid ei pargi.
Oma parkimiskoha ees võib hoida jalgratast või mopeedi. Autorehvide koht on panipaigas või rehvivahetuse laos.
Elektriautot laeme ainult selleks ettenähtud laadimiskohtades. Üldalade ja garaaži koristuseks rajatud pistikud ei ole mõeldud elektriautode laadimiseks.
Majja kavandatud rattaruumis hoian seda jalgratast, mida kasutan tihti. Kui kasutan jalgratast pigem harva, siis hoian seda panipaigas, et rattaruumi mahuks igapäevases kasutuses olevad jalgrattad.
Jäätmed
Peale kolimist tekib paratamatult tavalisest rohkem pakendijäätmeid. Selle jaoks on arendaja või ehitaja jätnud hoonete lähedale sissekolimise ajaks pakendikonteineri. Info selle kohta antakse enne sissekolimist.
Ohtlikud jäätmed (toksilised, söövitavad või plahvatusohtlikud ained) toimetame ise jäätmejaama, mitte ei viska prügikonteinerisse. Samuti ei vii me prügiruumi autokumme, akusid ega päevavalguslampe.
Kui on vaja ära visata vana mööbel vms suurte mõõtmetega ese ning omal puuduvad võimalused selle jäätmejaama toimetamiseks, siis palume haldurilt abi ning tasume kaasnevad kulud.
Jõulukuused viime halduriga kokkulepitud päeval kokkulepitud kohta. Olgu selleks siis tellitud konteiner või muu kogumiskoht.
Muud
Korteri võõrandamisel või pikaajalisele üürile andmisel informeerime sellest haldurit ja korteriühistu juhatust.
Küsimused
Kui peale sissekolimist tekib küsimusi, mis puudutavad ehitust, sisustust vms, siis pöördun nendele vastuse saamiseks Liveni esindaja poole. Sagedasti üleskerkinud küsimustele leiab vastuse ka Liveni kodulehelt https://liven.ee/koduomanikule/.